Lõpetasin Microsofti avaliku imago analüüsi. Andmed kogus Faktum-Ariko. Faktumiga juba vanast ajast pikk koostöö. Aga Microsofti imago oli häbemata hea. Eeldasin, et monopol ja vahepeal oli kogu Euroopas USA päritolu firmade maine kõikuv. Aga Microsofti imago pani pika puuga: usaldusväärne, innovaatiline ja turvaline. Eks see ikka sellest tule, et maarahvast ja laulurahvast ja kartulirahvast on saanud e-rahvas. Ei kujuta küll enam ette, et ajalehe tellimiseks pead postkontorisse minema ja niikuinii kõik kõiki ajakirju tellida ei saa, ei jätku, välismaa ajakirjad on ainult unistus. Täna teed paar klikki, liigutad raha ja kõik SAGE ajakirjad käes või ROUTLEDGE omad. Rahakest läheb, jah. Ja kergem seda liigutada, kui pangakontorisse minema ei pea. Arvan küll, et Microsofti ülimalt positiivne imago ripub palju ära meie enda positiivsest eneseimagost. Kui firma, kelle tooteid tarbitakse, on tarbija tedvuses positiivse kuvandiga, siis on tarbija rahulolu toodetega ka suurem ja rahulolu iseendaga ka suurem, sest on ju tehtud tark tarbimisotsus.
-
Värsked kommentaarid
Reetta Sahlman on Suhtekorraldusprofessionaal lä… Liina Hellerma on Suhtekorraldusprofessionaal lä… Maiu Plumer on Minu Eesti Kertu-Kätlin Käis on Minu Eesti Nele Dobrõš on Suhtekorraldusprofessionaal lä… Kategooriad
-
Värsked postitused
Aune, aga kas mingi võrdlus on olemas näiteks kellegi kolmanda tarkvara tootjaga, Adobega näiteks.
Tihiti võrreldakse Micfosofi ja Applet, egas juhuslikult sellist võrdlust pole?
kui see saladus ei ole, siis kes olid küsitluse sihtgrupp? mul ei meenu hetkel ühtegi tuttavat, kes võiks MS’i “häbemata heaks” tembeldada – eriti, mis puutub usaldusväärsusesse ja, eriti, turvalisusesse.
Küsitlus oli osa Faktum-Ariko omnibus-uuringust. Microsofti imagouuringu läbiviinud Faktum-Ariko küsitles üle Eesti 990 inimest, kellest pea 70% teadsid Microsofti. Huvitava faktina selgus, et Microsofti tuntus on kõige suurem Lõuna-Eestis, kus maailma suurimat tarkvarafirmat teab üle 80% inimestest.
Faktum-Ariko uuringute juht Kalev Petti sõnul järgis uuringu valim Eesti elanikonna sotsiaaldemograafilisi proportsioone soo, vanuse, emakeele ja piirkonna tunnuse lõikes vanusevahemikus 15-54 aastat. Seega kirjeldab uuring kogu aktiivse elanikkonna nägemusi Microsofti imagost.
Hinnangu andsid ainult need, kes teadsid Microsofti.
Võrdlust ei ole. Küsisime ka, milliseid tooteid üldse kasutatakse, aga sii tuli taas Microsoft tugevalt esile. Kuna valim on esinduslik, siis on ülipositiivne imago igati mõistetav, sest enamik inimesi saab oma e-inimene olemise värgid aetud. Imago on suhteliselt püsiv vaatenurk, mis annab kiiresti vastuse küsimusele: mis see on? “Suhteliselt” tähendab seda, et imago on subjektiivne teadmine, see, mida inimene peab tõeseks selle firma kohta, see teadmine aga muutub situatsiooni või rolli vahetudes. Et kui on tootega mingi kala, siis muutub imagos mingi tunnus eriti oluliseks ja kehva kogemuse puhul ka negatiivseks. Samas aitab hea imago kehvemaid momente üle elada, hea renomeega inimese ja ka firma puhul antakse väiksemad eksimused kergemini andeks.
Kummaline tulem ja samas mitte. See ei näita mitte Microsofti head tulemust vaid rahva harimatust. A la olen sõitnud terve elu Opeliga-on jah päris hea auto. See väiksem osa kellest ca. 30% kasutavad teisi op. sysse, arvab aga pisut teisiti. Ja toodigi välja, et usaldusväärne ja turvaline? Keegi võiks inimestele selgeks teha, et internet polegi Microsofti oma. Ja OpenOffice säästaks riigile päris palju.
Tegin kord autode imago analüüsi, oli üks päris hea automark, kasutajad leidsid, et on ligitõmbav, kuid vanad leidsid, et kiire ja turvaline ja värviline, noored kasutajad aga, et hall ja aeglane. Mittekasutajad olid kindlad, et peletav ja ebaturvaline. Need omadused (kokku 17 paari) analüüsitakse faktoranalüüsiga, siis tekivad imago faktorid, et mis on imagos kõige olulisem, kuidas inimesed midagi tajuvad. On loomulik, et erinevate huvide, kogemuste ja hoiakutega inimesed tajuvad asju erinevalt. Avalik imago võtab kokku ühiskonna trendid, mida on kõige rohkem. Ja Microsoft on teinud head tööd, et arvamus on hea. Loomulikult oli vastajate hulgas ka neid, kes vastasid küsimusele, millist Microsofti toodet nad kasutavad, et internetti või arvutit või hiirt.
Minult ei ole Apple kuvandi analüüsi tellitud, aga kui teha näiteks maci kogukonnas kuvandi analüüs, siis ma eeldan, et on väga tugev meie-tunne. Aga kindlasti on erinev, kas uurida maci kohta või Apple kohta. Küsimustiku tegemine on oluline, et küsimus ei mõjutaks vastust, et saaks tõepoolest kätte inimeste arvamuse. Kasutan Imagomeetrit, mille olen eesti keeles välja töötanud, aga teooria on Osgoodi oma. Imagomeetrit olen esitanud Reputation Institute rahvusvahelistel kongressidel, kus see igati heaks kiidetud. Andmekogumiseks valisin Faktum-Ariko ka selle pärast, et neil on sellise töö kogemus ja küsimused viidi läbi silmast-silma intervjuudel, mitte telefoniküsitluse või internetiküsitluse kaudu.
Võrdluseks on mul küll linnade imagoid ja näiteks Eesti imago eestlaste ja venelaste seas enne (2003) ja pärast pronksiööd (2007).
Inimeste imagot selle Imagomeetriga mõõta ei saa, töötan praegu inimeste kuvandi mõõdikut välja.
Seda analüüsimeetodit olen liiga palju (heas mõttes) nägema pidanud:) Pakun, et ega ka sõltumatu uuring, kus vaatluse all oleks tarkvara tootjad, teisi tulemusi annaks. Miks aga uuringutellija oma mainet delfi kometaariumis mustab, on iseküsimus. Toodi välja ka idee, et Microsoft võiks läbi viia uuringu oma probleemide leidmiseks, seda siis IT spetside käest infot kogudes. Sarnast tulemit oleks ise ka ilma uuringuta pakkunud ja oleks üllatunud, kui midagi erineks prognoositust.
Ilmselt tunneb iga organisatsioon oma kitsaskohti ja iga pakkuja oma kauba nõurku külgi, küllap ei oodanud Microsoft nii positiivset imagot, sest kes siis ikka head sõna ütlema hakkab. Ikka see koer uriseb, kes kaikaga pihta sai ehk inimene valab välja oma pahameele, mitte selle, kui asi korras on. Oleks ju veider kirjutada kommenti: ohoo, asi töötab. Eesti avaliku arvamuse jaoks on Microsoft üks inovatsiooni kehastus. Ja kuna innovatsioon on midagi must be, siis võib selle üle uhkust tunda küll. Ma arvan, et võidab ka innovatsiooni kuvand, kuna Microsofti tajutakse turvalise ja usaldusväärsena ja innovaatilisena. Teadmata täpselt, mis asi on innovatsioon, oleme me oma teadvuses selle märgistanud positiivselt.
Okei, kui Eestis on MSi kuvand positiivne (oletame, et selle pärast, et OS X/Linux/misiganes kasutajaid või teadlikku elementi või Vista kasutajaid on valimi seas väga vähe ja nad ei mõjutanud lõpptulemust märgatavalt), siis milline on MSi kuvand Euroopas? USAs? Tais ja Hiinas?
Kas piraat-Windowsi kasutamine mõjutab inimese arvamust MSist?
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=b338a5e9-cda7-4c7d-92e3-8823f99ec307
Mul pole selliseid uuringuid, aga mulle tundub, et paljud inimesed ei tee vahet piraat-, vaba- ja originaaltarkvara vahel. Kui arvuti on, siis peab seal ju midagi sees olema. Ilmselt firmades on asi teisiti, aga valim kajastab kogu Eesti pilti. Et kui Sa küsid, kas piraattarkvara mõjutab, siis ma arvan, et mitte. Spetsialistidel võib meel mõruks minna, et see pole ju MS imago, MS on midagi muud. Aga imago ongi see, mida meist arvatakse, mitte meie ise. Seega kui Eestis levib arvamus, et MS see ongi arvuti, internet, e-Eesti, siis peaks see rõõmustama Microsofti peret. Mina mõõdan olemasolevat avalikku kuvandit ja hetkel julgen küll arvata, et Microsoft samastub Eesti avalikus pildis interneti, arvuti, Windowsi, innovatsiooni ja e-Eestiga. Microsoftile järgnes tuntuselt suure vahega Microlink.
Nii nagu Hansapank ja Kalev on Eestis Emori uuringu järgi kõige tuntumad ja mainekamad firmad juba aastaid olnud ja ikka leidub hulgaliselt neid, kes pole rahul nende firmadega. Aga Emor mõõdab avalikku tuntust, seda, mida arvatakse Eestis kõige rohkem.
Mis juhtub Hiinas, ma ei tea ja ei taha spekuleerida.