Kommentaarid Aunepast's Weblog kohta

Marit Jänes kommentaar Mis on imago kohta

Marit Jänes — Sun, 01 Nov 2009 09:47:09 +0000

Rühma (Marit Jänes, Triin Mahlakõiv, Helen Rits) kommentaar tööle “Imago definitsioonid”:
Imago on küllaltki abstraktne mõiste ja selle definitsioon sõltub eesmärkidest ja keskkonnast, kus seda luuakse. Tuli välja, et üks autor võis ka imagot defineerida kahtekümmet erinevat viisi, vastavalt siis eeldatatavast tulemist, mida imago loomine või jagamine võib tuua.
Imago väljundiks on aga igal juhul arvamus või hinnang, mis on sõltuv nii sise- kui väliskeskkonnast. Kokkuvõtvalt järeldab meie grupp, et imago ei saa kunagi seista üksinda, vaid ta tekib koostöös ja areneb vastavalt strateegiale.

Kiigemägi ja Tatrik kommentaar Mis on imago kohta

Kiigemägi ja Tatrik — Thu, 29 Oct 2009 17:28:45 +0000

Imago on objekti identiteedi ja objekti poolt edastavate sõnumite koosmõjul inimese peas tekkinud kujutluspilt, mis on mõjutatud vastuvõtja eelnevatest kogemustest. Ühel objektil võib olla imagoid lõpmata palju, kuna persooniti tõlgendatakse sõnumeid erinevalt sõltuvalt isiklikest kogemustest. Imago mõjutab intuitsiooni kujunemist, mis kiirendab valikute tegemist.

Anni kommentaar Mis on imago kohta

Anni — Wed, 28 Oct 2009 11:31:21 +0000

Magistrantide Gross, Linn ja Proosa nägemus imagost:

Imago on subjektiivne uskumuste, ideede ja muljete võrk, mida inimene omab objekti kohta, mis omakorda mõjutab inimese suhtumisi, mis mõjutab ta käitumist. Imago kujunemist mõjutavad teisted osapooled ja inimese kultuuriline taust.

Selle defintisooni koostamisel võtsime aluseks Kotleri (1991), Bouldingi, Bernsteini (1986) ja Vosi (1996) definitsioonid.

Junkur, Vister ja Puusepp kommentaar Mis on imago kohta

Junkur, Vister ja Puusepp — Fri, 16 Oct 2009 16:44:47 +0000

Meie samas defineeriks imagot kui saatja, objekti, keskkonna ning vastuvõtja vastastikkuste sõnumite käigus tekkiv kujutluspilt. Imago käsitlust ongi pikemas perspektiivis mõtet kasutada ainult eetilise kommunikatsioonijuhtimise tööriistana, kuna vastasel juhul tegeleks suhtekorraldaja sellise pesu pesemisega, mis heal juhul toob tulemuseks, et särk on sellevõrra puhtam kuivõrd suhtekorraldaja enda oma on mustem.

Ebaeetilises käsitluses midagi tehislikku luues on reaalne, et protsessi kordudes ehk erinevate klientide imago loomisel devalveerub samm-sammult suhtekorraldaja tegevus ning tema enda imago, mis loob negatiivse eelarvamuse imago kujundamise suhtes.

Eetilises kommunikatsioonis saab käivitada imago omaniku olemasolevaid väärtusi tulemuslikuma väljenduse abil aktiviseerides vastavad mõjutegurid vastuvõtjate tajus. Samuti võimaldab eetiline kommunikatsioonijuhtimine nii organisatsioonide kui isikute või teenuste/toodete puhul luua võimalusi soovitud imago kujunemisel, aidates jõuda selgemini määratleda tegevuste/sõnumite mõju, et organisatsiooni/inimest/teenust mõistetaks selgemini. Sellega luuakse eeldused soovitud väärtuste omistamist subjektile/objektile, millest siis imago kujundamine saab aluse.

Kruuse, Väljaotsa, Pajula kommentaar Mis on imago kohta

Kruuse, Väljaotsa, Pajula — Fri, 16 Oct 2009 15:21:15 +0000

Meie rühma sõnastus imago mõistele:

Imago on osaliselt imago subjekti ja sihtgrupi/avalikkuse vahelise dialoogilise kommunikatsiooni ning teisalt otsesel kogemusel, kolmandatest allikatest ning meedia poolt vahendatud informatsiooni tulemusel kujunev tunnetuslik tajupilt inimese meeltes. Imago on indiviidi subjektiivne nägemus organisatsioonist, inimesest, esemest, piirkonnast vms. Imago on hoiakute, uskumuste, tundmuste, arvamuste summa, mis võib isikuti kardinaalselt erineda.

Eliis Vennik, Astrid Raja, Oliver Kund kommentaar Mis on imago kohta

Eliis Vennik, Astrid Raja, Oliver Kund — Fri, 16 Oct 2009 15:00:47 +0000

Pakuksime ühe grupina samuti omapoolse definitsiooni välja: Imago on üksikisiku peas tekkiv representatiivne meelepilt mingi isiku, grupi või organisatsiooni kohta, mis on pidevas muutumises ning sisaldab kompleksseid hinnanguid ja assotsatsioone selle isiku, grupi või organisatsiooni kohta.

KOS kommentaar Mis on imago kohta

KOS — Fri, 16 Oct 2009 13:56:23 +0000

Kruusvall, Ots, Stubender jõudis konsensuseni, et “Imago on vastuvõtja subjektiivne ja tunnetuslik tõlgendus saatjale
iseloomulikest tunnustest. Olgugi, et saatja saab nendega manipuleerida, on imago looja ikkagi vastuvõtja.”
Olime südikad ja kasutasime Shannon–Weaver’likku saatja/vastuvõtja terminoloogiat. Saatja alla mõistame inimest, organisatsiooni, sündmust vms. Oma filosoofilistes vestlustes jõudsime järeldusele, et ka kõige räigema manipulatsiooni ja propaganda puhul moodustavad “imago” mitte saatja” sõnumid”, vaid vastuvõtja tõlgendused nendest. Autor on surnud.

terje kommentaar Mis on imago kohta

terje — Fri, 16 Oct 2009 13:12:45 +0000

Põhjaliku vaagimise järel jõudsime sellisele tulemusele:

Imago on indiviidi teadvuses tekkinud meelepilt, mis sisaldab objektiga seotud assotsiatsioone ja subjektiivseid hinnanguid. Imago põhineb nii objekti teadlikul kui juhuslikul eneseesitlusel, olles aga alati seotud kultuurilise keskkonnaga, milles indiviid paikneb.

Põhjenduseks:
- Definitsioonis on esikohal fakt, et imago on indiviidi pertseptsioon, tema subjektiivne meelepilt. (konstruktivistlik lähenemine)
- Kuna imago võib olla nii organisatsioon, bränd, inimene, riik, rahvus, toode, teenus jne siis asendasime selle sõnaga objekt.
- On oluline, et definitsioonis oleks välja toodud imago kahepoolne kujunemine: ühelt poolt põhineb imago organisatsiooni (või objekti) teadlikul ja mitteteadlikul kommunikatsioonil. Teisalt mõjutab imagot indiviidi kultuuriline keskkond, milles sotsialiseerudes on tekkinud indiviidi väärtused, hoiakud ja tähendussüsteemid (ehk tema subjektiivne reaalsus), mis kõik moodustavad taustsüsteemi tekkinud imagole. (kultuurikeskne ja konstruktivistlik lähenemine)

Grupp: Aivar Alle, Merje Talvik, Terje Toomistu, 2 MA

Kata ja Kristiina kommentaar Mis on imago kohta

Kata ja Kristiina — Fri, 16 Oct 2009 11:33:04 +0000

Imago puhul on oluline kuidas teised sind näevad, missuguseid assotsioone sa teiste peas esile kutsud, mitte niivõrd see, mis sa tegelikkuses oled.

Imago näitlikustamiseks kasutame lingvistilist paralleeli eestikeelse imago mõiste ja inglisekeelse sõna imago vahel.

Imago tähendab valmikut ehk suguküpset putukat. Võtame näiteks vaglast liblika kujunemise.

Põhimõtteliselt on vagel ja liblikas üks ja seesama olend. Kuid välimuse muutudes muutub ka täielikult nende imago. Valdava osa inimeste jaoks, assotsieerub vagel vastiku, tülgastava, jõleda ja eemaletõukavaga. Seevastu liblikale mõeldes kangastub ilu, õrnus, hetkeline nauding. Seega sõltuvalt sellest, mida sa teed ja kuhu sa arened, sõltub enamasti ka sinu imago.

Samas aga entomoloogi ehk putukateadlase jaoks on vagla ja liblika imago suhteliselt identne, sest nemad ei lähtu oma kujutluspildis mitte pelgalt pealiskaudsest välimusest, vaid teavad tausta ning neil on tervikpilt vagel-liblikas kontseptsioonist. Niisiis imago ehk kujutluspilt võib erinevatel sihtgruppidel olla täiesti erinev ning puudub absoluutne tõde, milline imago on tõene, milline väär, sest imago on subjektiivne mõiste.

Vaglal ja liblikal ei ole võimalik enda imagot inimeste silmis mõjutada, kuna neil puuduvad selleks vastavad kommunikatsioonivahendid (puudub ühine keel), seevastu organisatsioonidel on võimalik tõhusa kommunikatsioonitegevuse abil mõjutada enda imago kujunemist.

Antud näite kasutamisele inspireeris kodutöö autoreid minivideo vaglast putuka kujunemisest: http://en.wikipedia.org/wiki/Imago .

nele, terje ja lennart arvavad, et... kommentaar Mis on imago kohta

nele, terje ja lennart arvavad, et... — Fri, 16 Oct 2009 11:10:33 +0000

…et maine on tegelikult ….nagu üks kohvikannu soojendaja – kui kohvi pole või see on juba maha jahtunud, siis pole mingit vahet, kas seda on või ei ole. Kui aga kohvi on tuline, siis ei ole midagi toredamat ja vajalikumat, kui hea kannusoojendaja (ükskõik siis, kas triibuline, lilleline või täpiline).

ps: soojendatud kohv pole suurem asi, siis oleks targem juba uus keeta.