Aunepast's Weblog

Blogis vaikus

aunepast — Sun, 11 Apr 2010 07:36:38 +0000

Olen nüüd kuua ega siin vaikust pidanud. Põhjuseks uue kodulehe sisu loomine www.suhtkorraldus.ee. Tegin sinna ka blogi. Kaja Tampere küsis, kas siinse ka alles jätan. Ikka. Aga mida rohkem on kanaleid, kus kõnelda, seda valusamaks muutub enesetsensuur.
Suhtekorralduslikud tarkused kolivad www.suhtekorraldus.ee blogisse.

Midagi tarka ja positiivset Eestist

aunepast — Thu, 11 Mar 2010 15:56:26 +0000

Eesti Semiootika Selts kutsub Teid avalikule arutelule:

Noored haritlased mas(end)u(se) vastu :
mida suudavad sotsiaal- ja humanitaarteadused?

Eesti meedia ja avalik ruum on ühiskonnas toimuvast maalinud erilaadselt sünge pildi.
Noored haritlased erinevatelt erialadelt on valmis viimase pooleteise aasta jooksul maad
võtnud sotsiaalseid hirme ja segadusi kriitiliselt ja metoodiliselt hindama, masu juppideks
lahti võtma ja sellest tulenevalt uusi teaduslikke sihte seadma.

— Küsime, mis jääb masust järgi erialadevahelises risttules ning millised teaduslikud
uuringud andsid või oleksid andnud meile hoiatavaid märke selle saabumisest?

— Kas sotsiaal- ja humanitaarteadused peaksid – uuringute ja analüüside tasandil -
senisest operatiivsemalt reageerima ühiskonnas toimuvatele protsessidele?

— Kas peaksime teadlastena oma uurimustest lähtuvaid järeldusi ja asjakohaseid
interpretatsioone püüdma enam ühiskondlike muutuste näol läbi suruda?

Neil teemadel arutlevad:

Leenu Nigu : uurinud Tartu ja São Paulo Ülikoolides semiootika ja fenomenoloogia
suhteid, hetkel õpib TLÜ kultuuriteaduste doktorantuuris ning käib EL-i esindajana
erinevates riikides valimisi vaatlemas

Luukas Ilves : uurinud Stanfordi Ülikoolis Eesti iseseisvuse taastamise perioodi
institutsionaalseid ja poliitilisi reforme, hetkel teenib aega Eesti Kaitseväes

Marit Rebane : uurinud Tartu Ülikoolis naiste tulevikuootusi ning Oxfordi Ülikoolis
elukvaliteeti mõjutavaid tunnuseid erinevatel eluetappidel. Täiendanud end Pariisi
7. ülikoolis, Bologna ülikoolis ja India IT Ülikoolis. Hetkel kasvatab last ja
valmistub doktorantuuriks.

Martin Lään : uurinud Tartu Ülikoolis maksunduse mõju konkurentsivõimele, omandanud
MBA Lausanne’i Ülikoolis, töötanud aastaid Genfi Eesti esinduses diplomaadina, hetkel
erafirmas Tallinnas

Arutelu modereerivad:
Kristiina Omri (Tegusad Eesti Noored)
Tiit Kuuskmäe (Eesti Semiootika Selts)

Aeg: reede, 19. märts 2010 algusega kell 18:00
Koht: Apollo raamatupood, Solarise keskus (Tallinn)

Õhtu lõpus muusikaline üllatusesineja Kalev Vapper!
Osalemine kõigile huvilistele TASUTA.

Vaata ka Youtube-i videot : http://www.youtube.com/watch?v=qYH8hjIDuTE
Säutsume rõõmuks : http://twitter.com/semiootika
Sirvi ajaveebi : http://semiootika.wordpress.com/
Märka meid Facebookis : kasutaja “Eesti Semiootika Selts”

Lugupidamisega,

Eesti Semiootika Selts
(korralduslikud küsimused: tiit.kuuskmae@gmail.com)

Eesti lugu Ekspressis

aunepast — Thu, 11 Mar 2010 14:10:27 +0000

Kaks head Eesti lugu tänases Ekspressis. Üks Andres Keili oma ja teine Toivo Tänavsuu oma.

Eesti lugu, Eesti avatar

aunepast — Mon, 01 Mar 2010 11:09:18 +0000

Ma olen kindel, et on väga asjalikke lugude jutustamist erinevatel saitidel. Ise ka avastasin kenad pildid, mis tasuta alla laadida. Kui me sotsiaalse folkoori kaudu asja käima lükkame, küllap asi suurena jõuab ka asjakohase portaali loomiseni, kuhu võiks postitada oma lugusid, olgu need siis pealegi reklaamimaigulised näiteks turismitalus, aga kui on kuulatavad ja sa tahad neid edasi rääkida, siis ongi hea lugu. Loo loomisele kutsudes tegelikult kutsun tänapäevast rahvaluulet otsima, looma ja koguma.

Eesti lugu, Eesti avatar

aunepast — Sun, 28 Feb 2010 23:31:53 +0000

Ma arvan, et täna on Eesti lugu vaja ka maja sees ehk siin kodus. Meedia eripära, pika talve või ugrimugri iseloomu tõttu on Eesti lugu eesti keeles väg depressiivne. j Noorte inimeste kommentaarid meedias lõpevad tihtigi:mina kolin siit minema, mage maa. Kui me seda depressiivset eneselugu edasi veeretame, siis jääbki tunne, et Eestisse sündimine on häda ja õnnetus. Pole mitte. Väikese riigi inimesed on enamasti hoopis visamad ja töökamad. Kirjutan seda emotsiooni peal, aga küllap on ka uuringuid. Võta või meie koolilaste edu igasugustes mõõduvõtmistes. Ei ole mõttekas vähendada riigi peavara sellega, et meie oma lugu on vinguvas kõneviisis. Seega oleks lugu kodus vaja. Väljapoole lugu aga ei levi (meil pole nii palju raha reklaami alla panna kui roosade graanulitega pesupulbril) kui meie inimesed seda ei räägi. Kui üks tubli eestimaalane oma sõpradele lugu kõneleb, siis võtakse seda oluliselt rohkem tõena kui reklaami. Leidsin täna väga vahva saidi, kus Eestit tutvustavad pildid ootavad vaid tasuta allalaadimist. Võiks ju olla ka internetis sarnased lood. Ja hullu pole midagi, kui lugu kodus ja kodust välja on erinev. Oluline, et poleks vastuoluline.

Eesti Avatar, Eesti lugu

aunepast — Sat, 27 Feb 2010 15:29:15 +0000

TEDxTartus tekkis äge diskussioon. Kelle lugu Eestist oleks siis õigem? Kas rahvas oskab õiget lugu luua? Kas avatar ei seondu liiga filmiga? Tegelikult pole kellegi lugu õigem või valem, oluline on, milline lugu meeldib inimestele, millist lugu nad edasi räägivad, millisest loost tekib uus rahvaluule. Rahvas ei pruugi osata luua head müügisõnumit, aga ükski müügisõnum ei muutu Eesti looks, kui rahvas seda ei jutusta. Lugu, mis oleks kui Kalevipoja tagasitulek, peab saama rahva toetuse. Müügisõnumi peale Kalev koju ei tule. Eesti lugu peaks meid kodus rõõmsamaks ja enesekindlamaks muutma, peaks maailmas panema inimesed naeratama: ahhaa, sa oled ju Eestist.

Eesti Avatar

aunepast — Thu, 25 Feb 2010 21:44:53 +0000

Paljud mõisted hakkavad korduma: imago, kuvand, maine, lugu ja avatar. Kui ma kirjutan avatar väikese algustähega, siis märgistan sellega nähtust, mis seob kõik erinevad detailid üheks looks. Avatar on isikustatud lugu, sotsiaalne konstruktsioon, mis võib olla erinevate inimeste tõlgenduses erinev. Avatari asemel võiks kasutada ka terminit “persoona”. Miks “persoona” siinkohal vähem sobilik on, on pikk jutt ja peab saama selgitatud kusagil mujal. Näiteks minu kodulehel www.suhtekorraldus.ee. Aga tänane jutt on lühike ja konkreetne.
Ühe riigi lugu on siis kõige elavam, siis kõnetab avatar rohkem inimesi, kui loo loojaks on rahvas. Web 2.0 sarnaneb paljuski oma sisu loomes rahvaluulega, seda enam web 3.0. Conumerist on saanud prosumer. Rahvas hakkab oma maa lugu ainut siis rääkima, kui ta ise on osalenud loo loomisel.
Plaanin laupäeval Tartus TEDxil rääkida oma unistusest: haaravast Eesti loost, imetabasest avatarist. Ja kutsuda kalleid kaasteelisi – nagu Jaan Kross on hinge inimesi nimetanud-, Eestile lugu looma. Kõigi seadusega lubatud vahendite ja kanalitega: youTubis, Flickris, LinkedInis, Facebookis, blogis, kooliõpikus, laulus ja tantsus, teatriloos või naljapildis. Eesti lugu on olemas, Eesti avatar kõnetab meid. Eestil pole maavara, aga peavara on meil uhkesti. Ja ma ei arva sugugi, et see oleks Tartu fenomen.
Kuna meil nüüd prügi ja mõtteid on talgutatud, tahan huvilistega Eesti loo talgud teha. Uksed valla kõigile.

Persoonibränd

aunepast — Mon, 22 Feb 2010 06:48:30 +0000

Persoonibränd on suhteliselt uus ja haarav mõiste. Peter Horn ütleb, et Personal branding is the public projection of your personality and your abilities in a configuration that gains for you every possible advantage in achieving your unique career aspirations.
Kas persooni bränding oh ehk mingi uus luiskamise viis? Reklaami eriliik? Müügitrikk? Suhtekorralduslikus mõistes on persooni lugu pigem filosoofiline ja sotsiaalpsühholoogiline nähtus. Alustades sellest, kas inimene on suuteline ennast tunnetama ja endast lugu looma, seda kommunikeerima. Olen seda meelt, et enesetunnetus kujuneb suhetes teistega. Inimesed on põhimõtteliselt võimelised adekvaatselt hindama omaenda omadusi. Ennast hinnates võtab inimene arvesse sotsiaalset situatsiooni, võrdleb ennast teistega. Üksikutest enesehinnangutest ei saa kokku panna terviklikku mina-pilti. Terviklik mina-pilt on hoiak, millel on 3 komponenti: tunnetuslik- kognitiivne, emotsionaalne-afektiivne ja käitumuslik. Kui eneseteadvusesse ilmub teisik, on tegu psühhiaatrilise haigusega. Kas persooni bränd on psühhiaatriline nähtus? Kindlasti mitte, persooni bränd on turunduslik konstruktsioon. Brändist laiem mõiste on Avatar, samuti persooni konstruktsioon, kuid laiem kui turunduslik lugu, Avatar märgib kõike seda, mille abil persooni ühiskonna skonstrueeritakse, talle tähendust antakse, tema lugu räägitakse.
Nii nagu Eesti bränd on turunduslik mõiste, vahend kuidas Eestit müüa, Eesti lugu ehk Eesti Avatar on hoopis laiem, võimsam ja elavam.

Innovatsiooniaasta uuring

aunepast — Thu, 14 Jan 2010 16:21:13 +0000

Valmis sai innovatsiooni kuvandi uuring. Esimese imago uuringu tegime rohkem kui aasta tagasi. Siis tajuti innovatsiooni poliitikute mänguasjana, mis on tegelikult küll kasulik kõigile, kuid kuna ise suurt innovatsiooni vallas midagi ära teha ei saa, siis olgu riik hea ja rahastagu innovatsiooni ja vaadaku, et asi toimib. Täna tajuvad inimesed innovatsiooni kui kasulikku tööriista. Inimesed hindavad ennast innovaatilisteks, olla innovaatiline on IN.

Innovatsiooniaasta kommunikatsioon

aunepast — Fri, 25 Dec 2009 09:46:45 +0000

Innovatsiooniaasta konverents on möödas. Oli asjalik. Ja natuke pidulik. Mis sellest kõigest kasu oli? Aasta tagasi tajusid Eesti inimesed innovatsiooni kui poliitikute tehnokraatlikku mänguasja, mis on küll ligitõmbav, kuid võõras. Ja seega tegelgu riik ise oma innovatsiooniga. Tänaseks tajutakse innovatsiooni enamasti kui kasulikku tööriista. 78% väikeettevõtjatest väidab, et ta on möödunud aastal olnud innovaatiline teinud midagi uutmoodi ja paremini, õppinud uusi asju, mis muudavad elu lihtsamaks.
Vale on arvata, et vanemad inimesed on uuenduste vastu. Mule tunudb, et ETV ahedad klpid on mõjutanud väärtushinnanguid ja ka vanaemad on innovaatilised. Vähemalt hindab 33% vanemaealistest inimestest ennast innovaatiliseks. Kui aastaga on muutunud suhtumine uuendustesse ja loovusesse toetavamaks, on aasta korda läinud.
Uuring ise on mahukas. Emorilt innovatsiooni andmetele lisaks saadud sotsdem võimaldab arvutada veel hulga seoseid.